O Volapükaflens Löfik !
Ko blesir mödik glidob olis dönu. Tim pasetikon vifiko de dabükot bal jü ut okömöl,
pato ven mul labon te delis teldegjöl !
Enu egetob penedi de Cifal, kel vilom cälön vicifali nulik. Pösod at muton sio labön noli legudik
Volapüka, binön lanälan lükonfidik, i dalabön timi saidik ad dedietön mufe. Kin cedon
- li, das baiädon flagis at ? Soman peenonös begö! söle Brian R. Bishop, Zänabür Volapüka,
155 Leighton Avenue, LEIGH-ON-SEA, Essex, SS9 1PX, Linglän.
I reidan nulik, kel ebo elärnom Volapüki, sevabo : Hermann Bieber, Rennweger Ring 14, 97070 - WÜRZBURG,
Deutän, vilom spodön ko flens votik in Volapük ad lölöfükön noli okik. Vilob
ladöfiko benokömaglidön omi ini muf obsik.
Ven dokan : Arie de Jong älautom eli „Gramat Volapüka,” ävilom lüükön pönopes
pösodik püka nog pönopi bal, sevabo : „OG ” - Ba anikans osagons : „no saidikons - li pönops,
kels ya dabinons ? Kikodo lüükön - li pönopis pluik ? ” Reidobsös utosi, kelos epenom
dokan :
„Cedü ob ba komandabos, ad lüükön pönopes nog pönopi bal : og as pösod plubalid
pönopa pösodik, efe ad malön, das spikan dö ok it spiköl otüpo i diseinon lüspikäbi.
If givüloy sinifi at pönope : og, tän pönop at malon in balnum : ob ud ol, ed in plunum : ob
ed ol, ob ed ols, obs ed ol, obs ed ols. Sams: Si ! atos muton padunön. Benö ! og kanogöv dunön
atosi (= ob kanoböv dunön atosi ud ol). Ovisitogs omi (= ob ed ol ovisitobs omi; obs: ol ed ob ovisit-
obs omi, ovisitob ko ol omi).”
Ün yel 1931 jinos, das naböf pükik äbinon mu veütik; ämutoy binön ai kuratik
pö spikam. No äviloy spikön vödis mödik, ven äkanoy notodön tikamagotis me vöds
nemödik. Ün dels obsik buükoy jiniko taikosi, e seko fom at neai pägönon. Fümiko
if lüükam löpik güo pidaopton, Volapük übinon pük teik bevünetik ad gebön
fomi somik. Kisi cedons - li reidans obsik dö din at ?
Ko atos, mutob finükön penedi obik, e spelob, das ojuitols dönu ninädi amulik ela „Sirkülapenäd”.
Valikosi Gudikün Oles ed Olikanes
sedom
Ralph
III:19:99
MÄR YAPÄNIK - SPÄR KO LINEG PESLITÖL (FINOT)
VOLAPÜK RIGIK VOLAPÜK NULÄDIK
„Li-bizugols kesumön bäseti gletik, u „Buükols-li ad kesumön bäseti gretik,
bäseti smalik ?” u bäseti smalik ?”
Bofiks ägepükoms: „Binobs mens bäl- Bofikans ägepükons: „Binobs mens bäl-
edik, sikodo givolös obes bäseti dik, kodü atos givolös obes bäseti
smalik, ibo ba binom leitikum ad smalik, bo ba binon leitikum ad polön.”
polön.” Also spär älegivom omes So spär älegivom omes bäseti smalik,
e
bäseti smalik, e ko at äbeginoms gol- ko at äprimons ad golön lomio.
ön lomavedo.
Na enäkömoms domo, äviloms logön Posä elükömons domio, ävilons
logön
kisi bäset äninom. Ab ven emanifoms kisi bäset äninükon. Ab ven emaifükons
omi, ätuvoms ino - al süpitam gletikün oni, ätuvons nino - ad süpäd gretikün
-
- te golüdi e silefi, nobastonis e dilledis te goldini e largentini, bijutis e dilädis
de satinastöf perolinöl. de satinastöf penürölöl.
E nu, ven äsumoms seo päked pos E nu, ven äsesumons päkedi pos päked
päked dinas jerik at, stok no evedom dinas jerik at, stok ne evedom nemödik-
nemödikum. Vo divs in bäset äbinoms um. Vo divs in bäset äbinons nedakup-
nedakuplik e bäledans gudik äbinoms abiks e bäldans gudik äbinons süpo mens
süpito mens liegik. Jinilan badik, kel liegik. Jinilädan badik, kel eslitof linegi
eslitof linegi spära elilof dö zid at e spära elilof dö jenäd at e sunädo
ädaful-
foviko ädafulom ladi badik ofa ko glöd on ladi badik oka ko mibön e labasuk;
e labasük; ädanotof kulädiko lä nilans äseividof kuratiko lä nilädans
lödi
al löd spära gudik e al veg kel ädukom spära gudik e vegi, kel ädugon usio.
us. Täno äsagof : „Ogolob i us,” e Täno äsagof : „Ogolob i us, ” e sunädo
foviko ämotävof. ämotävof.
Velato, spär älofom i bäseti bal gretik Verato, spär älofon i bäseti
bal gretik e
e bal smalik ofe al sevälam. Föviko bali smalik ofe ad sevälön. Vifiko eda-
edagleipof bäset i gletik, ibo äniludof, gleipof bäseti gretik, ibä äniludof,
das at
das at äninon divis nogo mödikum. äninükon divis nog mödikumis.
Täno ägolof lomavedo polöl bäseti Täno ägolof lomio polöl bäseti
gretik su
gletik su bäk ofa. Bölad at äbinom bäk oka. Bölad at äbinon so
vetik, äsif
also vetik, äsif äpolof te stonis gletik, äpolof te stonis gretik, e te me töb
gretik
e te me töb gletik äkanof polön omi. äkanof polön oni. Fino älükömof
lü dom
Fino änakömof domo ti lafadeilöl. ti lafadeadik. Ab ven ämaifükof tegoti
Ab ven ämanifof tegoti bäseta, tlup bäseta, trup gretik späkas äsebunon
ta of,
gletik lutikälas äbunom seo ta of, lefälons okis su vom badik ed ädäslitons
lefäloms okis su vom badik e ädislit- ofi in brekotils mil.
ofi in dedils mil.
(Lautan : Söl „Friedrich W. Krippner.”)
III:20:99
KOMIP E MÄTARÖN TA LUPS (1)
FA GUSTAV HERMANN KLETKE
Kolunan se rufotäns äkonom : „Ven ätopikob in rufot, in fagot liölas Linglänik kildeg
de lödöp obik, kolunatop ze gretik votik nonik ädabinon, e nilädan nilikün oba älödom
in fagot liölas plu degas de ob. Soal at äpliton obi mu vemo; ab ven poso ün novul muls ebo mäls
ipasetikons, nendas ilogob meni seimik, äprimob ad senälön soalöfi boso tu vemiko, ed äsludob
ad visitön nilädani.
Äbinos neit koldülik ko munasviet kleilik; feifölo ägolob ve veg obik, ven süpiko ror
dumik äbluvükon obi. Älölogob, len *vatafiv lup ästanon, kel ädasleiton me krals
japik funi kapreola pilefanöl. Sosus älogon obi, ästopedon pö lufid oka, klülabiko ad
vätälön, va no ömökonöv de ob zibi benosmekik zuik. Nim äbinon gretik ä
nämik, ed ob äbinob saido stupik ad tadunön oni. If ifövoböv takediko vegami obik, ven
äprimon ad murön, tän luveratiko no idemonöv fovo obi.
Bold obik ämidugon obi ad jütön glöbi da skin onik. Ün timül jüta lup ädunon
löpiobuni, e so änedrefob blöti, ed *ätroivob te föfafuti ona. Äjutedon boatagolölo
lü ob, e ror yamik oka sunädo päbegespikon fa lims votik lusoga okik. Töbo ifugob sui bim,
kela letuigs äfomons foki, ed i fledülob güni obik, ven ya i lunims mu gretiks fol ästanons
dis ob.
*Äyamedons ed *äläkons lipis oksik; muds fomas bo äfulikons no nemödo ko salif sekü
ledesir lü ob asä loet benosmekik. Ädeibejütob bali trupa, ed äspelob, das mit ona ed
ut kapreola ödetirädons küpäli kenimas ona de ob. Atos ye no äjenon, e voiko no äkanob
*negidetükön onis, ibä lup e kapreol äbinons mägiks, du ob älabob logoti pinädik
ä beno pinul- üdöli, e zuo bim *äfraketon dub vet obik so *mimaliko, das äkanons cedön
doniosturi sunik oba, ön spet ad seivön nätimiko obi asä dini pilonädöl. Soäsä
tik äbinon, so äjenos; letuig, su kel äseadob deodo, ädäbrekon äsä rid, lekläravifiko
ädofalob sui glun, ed älabob ebo nog timi, ad leadön falön güni ijütiköl, e
ad tirön neifi se vead, ven lup gretikün ätatakon obi. In komip äreafob büiküno ad
seadön sui bäk ona, ägleipob koapi ona me brads obik, e nu *lüd e rol love od äprimons,
du lups votik äjinons stebedön in lit muna takediko fini komipa. Fino lup äreifon obi dis ok, ed
äcedob nu, das deadamadüp obik ökömon. Ägleipon me kluvs oka ini blöt obik, e me
tuts
III:21:99
oka ini jot detik obik, ed *ämäkon obi somo, das atos äposbinükon retodis nekvänedovik.
Val ebo ävedon boso dagik fo logs obik, ven lunim ad benofät oba süpiko ädageton tiketi votik,
ävotükon tataki oka, älüvädon joti obik ed äprimon ad letirön klotis de koap
obik. Atos äsavon obi, ibä ven ägleipon luhäti oba, ed äsenob snudi luimik onik len flom
obik, ägleipob oni len gug, ed äprimob ad kötön ati go ziliko me neif oba. Älumudon nog
balna ed ädosturon täno mufedölo ä rögölo sui glun.
Iperob bludi mödik, ab äsenälob too, das äplobob nog lölöfiko ta tataks lupas votik.
Balidi ädofälob dub flap nämik ta nud onik me büt güna, keli dönu idasumob de glun.
Älöükon fe oki nog balna, ab äbinon so *sorditik e *lejekik, das äkanob gleipön oni
len pödafuts onik, *svönön oni löpio, e jedön oni ta flenädan onik, kel nu kobü
on ko ror dredabik äfugon; bofiks ämoikons in bimülem. Ab nu äsenob süpo fibi so vemiki,
das ob labü vuns dub kold löliko istifiköls te töbiko ärivob ludomi obik, keli dü
mul lölik bal no äfägob ad lüvön.
(Ün mul okömöl, lautan bepenom mätarön okik ko lups sovadik)
VÖDS TEFIK
FIV - pool
FRAKETÖN - to snap
LÄKÖN - to lick
LEJEKIK - terrified
LÜD - wrestling
MÄKÖN - to mark
MIMALIKO - ominously
NEGIDETÜKÖN - to prove wrong
SORDITIK - numb, unresponsive
SVÖNÖN - to swing
TROIVÖN - to shatter
YAMEDÖN - to growl, snarl
`=1-2039485766`=1-2039485766`=1-
SAP ALDELIK
Vöd flenöfik neai pamojedon.
Benosek binon täv, no lükömöp.
Fam binon maskar, kel fidon logodi.
III:22:99
SPIKOTAMALÄRNODS PRO SPANYÄNAPÜKANS (DIL BALID)
LÄRNOD VELID
LEIGOD
Spikobsös dö lödacem obsik e dö ut elas „González. ” Atans binons flens obsik, kels
lödons zänodo zifa in dom pluuneplu leigöl ko ut obas. Ab lödacem onas binon läs gretik
ka obsik e labon möbis nemödikum. Labon ye göbapianodi, du ut obas binon pianod kösömik.
I radionaparat mu gudik dabinon. Famül obsik ed ut elas „González ” löfons musigi. Pato jimatan
obik pläyof pianodi vemo gudiko. Kipedof noatedis anik okik in maps e votikis in noatedaramar. Famül
„González ” no labon noatedis so mödikis äsä obs. Cils obik, pläs pianodons, pläyons
i viäli e gitari.
In lödacem elas „González ” söf no dabinon, kel binon sio in obsik, ab kovenastuls distöfik
dabinons. Tapäd vemo gretik ä jönik dabinon us, e no mutoy glömön pänoti jönik
sus radionaparat.
LÄRNOD JÖLID
SPIKOTIL VOTIK
Kiöpo famül : „González ” lödon-li? Lödon in dom zänodü zif.
Dom onsik sümon-li ko obsik [ut obas]? Pluuneplu, ab lödacem olsik binon gretikum ka ut elas „González.”
Kin binon in lödacem obsik, keli no tuvoy in lödacem elas „González ? ” Bukaramar.
Kin pianodon-li in famül obsik ? [ü: Kin pläyon-li pianodi in famül obsik?] Famül lölik
pläyon pianodi, ab jimatan olik pläyof gudikumo ka votikans. Löfof musigi vemo.
Labol-li göbapianodi? Nö! o söl! pianod olsik binon kösömik ed ut elas „González
” binon göba- pianod [ü: ed els „González ” labons göbapianodi ?
Kanol-li pianodön ? Boso, ab no labob livüpi ad skilükön obi.
Löfol-li musigi? Si! löfob oni vemo.
III:23:99
SE BIB SALUDIK. . . . . . .
Dönu Yesus äspikom ones in parabs; äsagom : „Regän sülas sümon ad reg, kel ämeikom
matedafidedi pro son okik, ed älesedom dünanis okik ad vok- ön utanis, kels pivüdons pro matedafided;
ab no ävilons kömön. Dönu älesedom dünanis votik, ko komit: „ Sagolsöd vüdäbes:
Ekö! fided obik pemökon, hobubs e veter pepinädüköl pepugons, e val binon blümik.
Kömolsöd lü matedafided !” Ab nes demöl atosi ägolons, balan lü läned okik,
votan lü tedabüsid okik; e retans ägleipons dünanis omik, ed ämiträitons ed ädeidons
omis. Nu reg et äzunikom, ed älesedom kriganis okik ad dadeidön sasenanis, ed ad lefilükön
zifi onas. Täno äsagom dünanes okik : „Matedafided binon sio blümik, ab vüdäbs no
ävöladons pro at. Gololsöd lü traväröps vegas e vüdolsöd ad matedafided
alutanis, kelis otuvols.” Dünans et nu ägoloms sui vegs, ed äblinoms valanis, kelis ätuvoms,
badikanis e gudikanis. E tab matedafideda äbinon fulik me lotans. Ven nu reg änükömom ad lelogön
lotanis lenseatöl, älogom us meni, kel no ilenükon matedaklotemi. Äsagom ome : „O flen! Lio
ekömol- li isio nen matedaklotem ?” Ed ämüätikon. Täno reg äsagom dünanes: „Tanolsöd
futis e namis omikis, lasumolsöd omi e jedolsöd omi ini dagöp plödikün! Us drenam e knir
tutas odabinons. Ibä mödikans pevokons, ab nemödikans pevälons.”
Täno farisetans äkobikoms ad vätälön, vio öbrulälükoms omi medü säk
böladik. Älesedoms lü om tidäbis oksik ko slopans ela <Herodes> ad säkön ome:
„O matan ! sevobs, das binol men veratiälik, das lejonol ma verat vegami Goda, e das demol neki; ibä
binol men nesekidik. Sagolös kludo obes: Lio cedol-li? Pedälos-li ad pelön trip i lampöre,
u no ?” Ab Yesus ädaseivom diseini badik omsik, ed äsagom: „ O simulans! Kio blufols-li obi? Dajonolsöd
obe tripafenigi !” Äblinoms ome sikali. Ed äsäkom omes: „De kim magot at binon - li? E lio nüpenäd
tonon-li ?” Äsagoms ome: „Atan binom lampör.” Täno äsagom omes: „Givolsöd kludo lampöre
utosi, kelos duton lü lampör, e Gode utosi, kelos duton lü God !” Ven äliloms atosi, ästunikoms,
äzedoms omi, ed ämogoloms.
(Se Gospul ma „Matthaeus”)
SAP FRUTIK
Vikod dalabon fatis tum. Peräd binon nenpalan. (Graf „Ciano”)
_________________________________
III:24:99
KAPOVÜL SÄRÄTÜKON . . . . . . .
MATEMATANS DREDÖFIK
Püns blägik deg jonons vio matematans epladoms oki in sirkül. Nümäd primon löpü
sirkül:-
DEL KINIK - LI ?
Dels ven hiel „Kokod ” kanom sagön : „Adelo äbinon bal lugadelas oba” binons mudel (veräti no sagöli)
e dödel (veräti ya sagöli); dels ven hiel „Kokud ” kanom sagön : „Adelo äbinon bal lugadelas
oba” binons dödel (veräti no sagöli) e sudel (veräti ya sagöli). Del, ven bofikans omas
kanoms sagön : „Ädelo äbinon bal luga- delas oba” seko binon dödel.
E KAPOVÜL RÄTÜKON OBIS DÖNU . . . . . . .
FENÄT KVADIK
Siör Linglänik älabom cemi labü te fenät bal gretota pieds kil kvadik. Ab älabom
logis fibik e fenät at ägivon tumödiki liti. Sekü atos etelefonom kapenani. Siör esagom
ome, das mutom votükön fenäti, sodas givon mödoti te lafiki lita. Ab kapenan mutom dalabükön
ai kvadiki fenäti, sevabo : vidoti piedas kil, i geiloti piedas kil. Lio eplöpom - li kapenan ad dunön
osi ? (No edalom gebön u körtenis, u rulakötenis).
POVS TAIK
Povasirk sulüdik labon jölna plu glada, ka povasirk nolüdik. Sevol - li kodi atosa ?
RAKETALEJEDÖPS
Kikodo sistajons, (as el „Cape Canaveral,”) topons - li valemo in klimats tropik ?
KRÄKÖ !!
Botolöd vati levamik in vär gläta bigik, id in vär gläta slenik. Vär kelik bo odäbrekon
- li ?
STÄNS
Stäns Pakistäna, Laljeräna e Tünisäna labon disini sököl :-
Ab stelaviko dabinos- li bosi neverätik staböfik in tef at ?