SIRKÜLAPENÄD







O Volapükaflens Löfik !



Ko blesir mödik glidob olis dönu. Tim pasetikon vifiko de dabükot bal jü ut okömöl, pato ven mul labon te delis teldegjöl !

Enu egetob penedi de Cifal, kel vilom cälön vicifali nulik. Pösod at muton sio labön noli legudik Volapüka, binön lanälan lükonfidik, i dalabön timi saidik ad dedietön mufe. Kin cedon - li, das baiädon flagis at ? Soman peenonös begö! söle Brian R. Bishop, Zänabür Volapüka, 155 Leighton Avenue, LEIGH-ON-SEA, Essex, SS9 1PX, Linglän.

I reidan nulik, kel ebo elärnom Volapüki, sevabo : Hermann Bieber, Rennweger Ring 14, 97070 - WÜRZBURG, Deutän, vilom spodön ko flens votik in Volapük ad lölöfükön noli okik. Vilob ladöfiko benokömaglidön omi ini muf obsik.

Ven dokan : Arie de Jong älautom eli „Gramat Volapüka,” ävilom lüükön pönopes pösodik püka nog pönopi bal, sevabo : „OG ” - Ba anikans osagons : „no saidikons - li pönops, kels ya dabinons ? Kikodo lüükön - li pönopis pluik ? ” Reidobsös utosi, kelos epenom dokan :

„Cedü ob ba komandabos, ad lüükön pönopes nog pönopi bal : og as pösod plubalid pönopa pösodik, efe ad malön, das spikan dö ok it spiköl otüpo i diseinon lüspikäbi. If givüloy sinifi at pönope : og, tän pönop at malon in balnum : ob ud ol, ed in plunum : ob ed ol, ob ed ols, obs ed ol, obs ed ols. Sams: Si ! atos muton padunön. Benö ! og kanogöv dunön atosi (= ob kanoböv dunön atosi ud ol). Ovisitogs omi (= ob ed ol ovisitobs omi; obs: ol ed ob ovisit- obs omi, ovisitob ko ol omi).”

Ün yel 1931 jinos, das naböf pükik äbinon mu veütik; ämutoy binön ai kuratik pö spikam. No äviloy spikön vödis mödik, ven äkanoy notodön tikamagotis me vöds nemödik. Ün dels obsik buükoy jiniko taikosi, e seko fom at neai pägönon. Fümiko if lüükam löpik güo pidaopton, Volapük übinon pük teik bevünetik ad gebön fomi somik. Kisi cedons - li reidans obsik dö din at ?

Ko atos, mutob finükön penedi obik, e spelob, das ojuitols dönu ninädi amulik ela „Sirkülapenäd”.

Valikosi Gudikün Oles ed Olikanes

sedom

Ralph


III:19:99

MÄR YAPÄNIK - SPÄR KO LINEG PESLITÖL (FINOT)

VOLAPÜK RIGIK VOLAPÜK NULÄDIK

„Li-bizugols kesumön bäseti gletik, u „Buükols-li ad kesumön bäseti gretik,
bäseti smalik ?” u bäseti smalik ?”

Bofiks ägepükoms: „Binobs mens bäl- Bofikans ägepükons: „Binobs mens bäl-
edik, sikodo givolös obes bäseti dik, kodü atos givolös obes bäseti
smalik, ibo ba binom leitikum ad smalik, bo ba binon leitikum ad polön.”

polön.” Also spär älegivom omes So spär älegivom omes bäseti smalik, e
bäseti smalik, e ko at äbeginoms gol- ko at äprimons ad golön lomio.
ön lomavedo.

Na enäkömoms domo, äviloms logön Posä elükömons domio, ävilons logön
kisi bäset äninom. Ab ven emanifoms kisi bäset äninükon. Ab ven emaifükons
omi, ätuvoms ino - al süpitam gletikün oni, ätuvons nino - ad süpäd gretikün -
- te golüdi e silefi, nobastonis e dilledis te goldini e largentini, bijutis e dilädis
de satinastöf perolinöl. de satinastöf penürölöl.

E nu, ven äsumoms seo päked pos E nu, ven äsesumons päkedi pos päked
päked dinas jerik at, stok no evedom dinas jerik at, stok ne evedom nemödik-
nemödikum. Vo divs in bäset äbinoms um. Vo divs in bäset äbinons nedakup-
nedakuplik e bäledans gudik äbinoms abiks e bäldans gudik äbinons süpo mens
süpito mens liegik. Jinilan badik, kel liegik. Jinilädan badik, kel eslitof linegi
eslitof linegi spära elilof dö zid at e spära elilof dö jenäd at e sunädo ädaful-
foviko ädafulom ladi badik ofa ko glöd on ladi badik oka ko mibön e labasuk;
e labasük; ädanotof kulädiko lä nilans äseividof kuratiko lä nilädans lödi
al löd spära gudik e al veg kel ädukom spära gudik e vegi, kel ädugon usio.
us. Täno äsagof : „Ogolob i us,” e Täno äsagof : „Ogolob i us, ” e sunädo
foviko ämotävof. ämotävof.

Velato, spär älofom i bäseti bal gretik Verato, spär älofon i bäseti bal gretik e
e bal smalik ofe al sevälam. Föviko bali smalik ofe ad sevälön. Vifiko eda-
edagleipof bäset i gletik, ibo äniludof, gleipof bäseti gretik, ibä äniludof, das at
das at äninon divis nogo mödikum. äninükon divis nog mödikumis.

Täno ägolof lomavedo polöl bäseti Täno ägolof lomio polöl bäseti gretik su
gletik su bäk ofa. Bölad at äbinom bäk oka. Bölad at äbinon so vetik, äsif
also vetik, äsif äpolof te stonis gletik, äpolof te stonis gretik, e te me töb gretik
e te me töb gletik äkanof polön omi. äkanof polön oni. Fino älükömof lü dom
Fino änakömof domo ti lafadeilöl. ti lafadeadik. Ab ven ämaifükof tegoti
Ab ven ämanifof tegoti bäseta, tlup bäseta, trup gretik späkas äsebunon ta of,
gletik lutikälas äbunom seo ta of, lefälons okis su vom badik ed ädäslitons
lefäloms okis su vom badik e ädislit- ofi in brekotils mil.
ofi in dedils mil.

(Lautan : Söl „Friedrich W. Krippner.”)







III:20:99

KOMIP E MÄTARÖN TA LUPS (1)

FA GUSTAV HERMANN KLETKE


Kolunan se rufotäns äkonom : „Ven ätopikob in rufot, in fagot liölas Linglänik kildeg de lödöp obik, kolunatop ze gretik votik nonik ädabinon, e nilädan nilikün oba älödom in fagot liölas plu degas de ob. Soal at äpliton obi mu vemo; ab ven poso ün novul muls ebo mäls ipasetikons, nendas ilogob meni seimik, äprimob ad senälön soalöfi boso tu vemiko, ed äsludob ad visitön nilädani.

Äbinos neit koldülik ko munasviet kleilik; feifölo ägolob ve veg obik, ven süpiko ror dumik äbluvükon obi. Älölogob, len *vatafiv lup ästanon, kel ädasleiton me krals japik funi kapreola pilefanöl. Sosus älogon obi, ästopedon pö lufid oka, klülabiko ad vätälön, va no ömökonöv de ob zibi benosmekik zuik. Nim äbinon gretik ä nämik, ed ob äbinob saido stupik ad tadunön oni. If ifövoböv takediko vegami obik, ven äprimon ad murön, tän luveratiko no idemonöv fovo obi.

Bold obik ämidugon obi ad jütön glöbi da skin onik. Ün timül jüta lup ädunon löpiobuni, e so änedrefob blöti, ed *ätroivob te föfafuti ona. Äjutedon boatagolölo lü ob, e ror yamik oka sunädo päbegespikon fa lims votik lusoga okik. Töbo ifugob sui bim, kela letuigs äfomons foki, ed i fledülob güni obik, ven ya i lunims mu gretiks fol ästanons dis ob.


*Äyamedons ed *äläkons lipis oksik; muds fomas bo äfulikons no nemödo ko salif sekü ledesir lü ob asä loet benosmekik. Ädeibejütob bali trupa, ed äspelob, das mit ona ed ut kapreola ödetirädons küpäli kenimas ona de ob. Atos ye no äjenon, e voiko no äkanob *negidetükön onis, ibä lup e kapreol äbinons mägiks, du ob älabob logoti pinädik ä beno pinul- üdöli, e zuo bim *äfraketon dub vet obik so *mimaliko, das äkanons cedön doniosturi sunik oba, ön spet ad seivön nätimiko obi asä dini pilonädöl. Soäsä tik äbinon, so äjenos; letuig, su kel äseadob deodo, ädäbrekon äsä rid, lekläravifiko ädofalob sui glun, ed älabob ebo nog timi, ad leadön falön güni ijütiköl, e ad tirön neifi se vead, ven lup gretikün ätatakon obi. In komip äreafob büiküno ad seadön sui bäk ona, ägleipob koapi ona me brads obik, e nu *lüd e rol love od äprimons, du lups votik äjinons stebedön in lit muna takediko fini komipa. Fino lup äreifon obi dis ok, ed äcedob nu, das deadamadüp obik ökömon. Ägleipon me kluvs oka ini blöt obik, e me tuts


III:21:99

oka ini jot detik obik, ed *ämäkon obi somo, das atos äposbinükon retodis nekvänedovik. Val ebo ävedon boso dagik fo logs obik, ven lunim ad benofät oba süpiko ädageton tiketi votik, ävotükon tataki oka, älüvädon joti obik ed äprimon ad letirön klotis de koap obik. Atos äsavon obi, ibä ven ägleipon luhäti oba, ed äsenob snudi luimik onik len flom obik, ägleipob oni len gug, ed äprimob ad kötön ati go ziliko me neif oba. Älumudon nog balna ed ädosturon täno mufedölo ä rögölo sui glun.

Iperob bludi mödik, ab äsenälob too, das äplobob nog lölöfiko ta tataks lupas votik. Balidi ädofälob dub flap nämik ta nud onik me büt güna, keli dönu idasumob de glun. Älöükon fe oki nog balna, ab äbinon so *sorditik e *lejekik, das äkanob gleipön oni len pödafuts onik, *svönön oni löpio, e jedön oni ta flenädan onik, kel nu kobü on ko ror dredabik äfugon; bofiks ämoikons in bimülem. Ab nu äsenob süpo fibi so vemiki, das ob labü vuns dub kold löliko istifiköls te töbiko ärivob ludomi obik, keli dü mul lölik bal no äfägob ad lüvön.

(Ün mul okömöl, lautan bepenom mätarön okik ko lups sovadik)

VÖDS TEFIK

FIV - pool
FRAKETÖN - to snap
LÄKÖN - to lick
LEJEKIK - terrified
LÜD - wrestling
MÄKÖN - to mark
MIMALIKO - ominously
NEGIDETÜKÖN - to prove wrong
SORDITIK - numb, unresponsive
SVÖNÖN - to swing
TROIVÖN - to shatter
YAMEDÖN - to growl, snarl

`=1-2039485766`=1-2039485766`=1-

SAP ALDELIK

Vöd flenöfik neai pamojedon.
Benosek binon täv, no lükömöp.
Fam binon maskar, kel fidon logodi.


III:22:99


SPIKOTAMALÄRNODS PRO SPANYÄNAPÜKANS (DIL BALID)

LÄRNOD VELID

LEIGOD

Spikobsös dö lödacem obsik e dö ut elas „González. ” Atans binons flens obsik, kels lödons zänodo zifa in dom pluuneplu leigöl ko ut obas. Ab lödacem onas binon läs gretik ka obsik e labon möbis nemödikum. Labon ye göbapianodi, du ut obas binon pianod kösömik. I radionaparat mu gudik dabinon. Famül obsik ed ut elas „González ” löfons musigi. Pato jimatan obik pläyof pianodi vemo gudiko. Kipedof noatedis anik okik in maps e votikis in noatedaramar. Famül „González ” no labon noatedis so mödikis äsä obs. Cils obik, pläs pianodons, pläyons i viäli e gitari.

In lödacem elas „González ” söf no dabinon, kel binon sio in obsik, ab kovenastuls distöfik dabinons. Tapäd vemo gretik ä jönik dabinon us, e no mutoy glömön pänoti jönik sus radionaparat.

LÄRNOD JÖLID

SPIKOTIL VOTIK

Kiöpo famül : „González ” lödon-li? Lödon in dom zänodü zif.

Dom onsik sümon-li ko obsik [ut obas]? Pluuneplu, ab lödacem olsik binon gretikum ka ut elas „González.”

Kin binon in lödacem obsik, keli no tuvoy in lödacem elas „González ? ” Bukaramar.

Kin pianodon-li in famül obsik ? [ü: Kin pläyon-li pianodi in famül obsik?] Famül lölik pläyon pianodi, ab jimatan olik pläyof gudikumo ka votikans. Löfof musigi vemo.

Labol-li göbapianodi? Nö! o söl! pianod olsik binon kösömik ed ut elas „González ” binon göba- pianod [ü: ed els „González ” labons göbapianodi ?

Kanol-li pianodön ? Boso, ab no labob livüpi ad skilükön obi.


Löfol-li musigi? Si! löfob oni vemo.


III:23:99


SE BIB SALUDIK. . . . . . .

Dönu Yesus äspikom ones in parabs; äsagom : „Regän sülas sümon ad reg, kel ämeikom matedafidedi pro son okik, ed älesedom dünanis okik ad vok- ön utanis, kels pivüdons pro matedafided; ab no ävilons kömön. Dönu älesedom dünanis votik, ko komit: „ Sagolsöd vüdäbes: Ekö! fided obik pemökon, hobubs e veter pepinädüköl pepugons, e val binon blümik. Kömolsöd lü matedafided !” Ab nes demöl atosi ägolons, balan lü läned okik, votan lü tedabüsid okik; e retans ägleipons dünanis omik, ed ämiträitons ed ädeidons omis. Nu reg et äzunikom, ed älesedom kriganis okik ad dadeidön sasenanis, ed ad lefilükön zifi onas. Täno äsagom dünanes okik : „Matedafided binon sio blümik, ab vüdäbs no ävöladons pro at. Gololsöd lü traväröps vegas e vüdolsöd ad matedafided alutanis, kelis otuvols.” Dünans et nu ägoloms sui vegs, ed äblinoms valanis, kelis ätuvoms, badikanis e gudikanis. E tab matedafideda äbinon fulik me lotans. Ven nu reg änükömom ad lelogön lotanis lenseatöl, älogom us meni, kel no ilenükon matedaklotemi. Äsagom ome : „O flen! Lio ekömol- li isio nen matedaklotem ?” Ed ämüätikon. Täno reg äsagom dünanes: „Tanolsöd futis e namis omikis, lasumolsöd omi e jedolsöd omi ini dagöp plödikün! Us drenam e knir tutas odabinons. Ibä mödikans pevokons, ab nemödikans pevälons.”

Täno farisetans äkobikoms ad vätälön, vio öbrulälükoms omi medü säk böladik. Älesedoms lü om tidäbis oksik ko slopans ela <Herodes> ad säkön ome: „O matan ! sevobs, das binol men veratiälik, das lejonol ma verat vegami Goda, e das demol neki; ibä binol men nesekidik. Sagolös kludo obes: Lio cedol-li? Pedälos-li ad pelön trip i lampöre, u no ?” Ab Yesus ädaseivom diseini badik omsik, ed äsagom: „ O simulans! Kio blufols-li obi? Dajonolsöd obe tripafenigi !” Äblinoms ome sikali. Ed äsäkom omes: „De kim magot at binon - li? E lio nüpenäd tonon-li ?” Äsagoms ome: „Atan binom lampör.” Täno äsagom omes: „Givolsöd kludo lampöre utosi, kelos duton lü lampör, e Gode utosi, kelos duton lü God !” Ven äliloms atosi, ästunikoms, äzedoms omi, ed ämogoloms.

(Se Gospul ma „Matthaeus”)


SAP FRUTIK

Vikod dalabon fatis tum. Peräd binon nenpalan. (Graf „Ciano”)

_________________________________

III:24:99

KAPOVÜL SÄRÄTÜKON . . . . . . .

MATEMATANS DREDÖFIK

Püns blägik deg jonons vio matematans epladoms oki in sirkül. Nümäd primon löpü sirkül:-

DEL KINIK - LI ?

Dels ven hiel „Kokod ” kanom sagön : „Adelo äbinon bal lugadelas oba” binons mudel (veräti no sagöli) e dödel (veräti ya sagöli); dels ven hiel „Kokud ” kanom sagön : „Adelo äbinon bal lugadelas oba” binons dödel (veräti no sagöli) e sudel (veräti ya sagöli). Del, ven bofikans omas kanoms sagön : „Ädelo äbinon bal luga- delas oba” seko binon dödel.

E KAPOVÜL RÄTÜKON OBIS DÖNU . . . . . . .

FENÄT KVADIK

Siör Linglänik älabom cemi labü te fenät bal gretota pieds kil kvadik. Ab älabom logis fibik e fenät at ägivon tumödiki liti. Sekü atos etelefonom kapenani. Siör esagom ome, das mutom votükön fenäti, sodas givon mödoti te lafiki lita. Ab kapenan mutom dalabükön ai kvadiki fenäti, sevabo : vidoti piedas kil, i geiloti piedas kil. Lio eplöpom - li kapenan ad dunön osi ? (No edalom gebön u körtenis, u rulakötenis).

POVS TAIK

Povasirk sulüdik labon jölna plu glada, ka povasirk nolüdik. Sevol - li kodi atosa ?

RAKETALEJEDÖPS

Kikodo sistajons, (as el „Cape Canaveral,”) topons - li valemo in klimats tropik ?



KRÄKÖ !!

Botolöd vati levamik in vär gläta bigik, id in vär gläta slenik. Vär kelik bo odäbrekon - li ?



STÄNS

Stäns Pakistäna, Laljeräna e Tünisäna labon disini sököl :-

Ab stelaviko dabinos- li bosi neverätik staböfik in tef at ?




Need a Web site? Get YourOwnWebsite.com FREE!
More than 1000 Websites templates, Unlimited Hosting Starting at $1.45
Powered by: Geocities.ws

1